Autor: Kerttu Soans

 MEDITATSIOON VIRGUTAB HINGE JA KEHA

Kuigi tunneme sõna lõpmatus, ei tea me täpselt, mis see on. Mediteerides kogeme kirjeldamatut, hoomame enda mina kaumist üheaegselt ise-kõik-olemise-tundega.


Mediteerimine nagu iga teine enesearenduse õpetus on vaevanõudev, kuid see kasvab õige pea üle rõõmuks ja vajaduseks. Ja miks peakski kokkupuude kõiksusega lihtne olema? Nagu õtleb tiibeti vanasõna: kohustused, mis ei nõua meilt midagi, ei ole ka ise midagi väärt.
Kui tunned, et su meeled on liiga rahutud, et su mõtted liiguvad sinust sõltumatul kiirusel ja etteaimamatus suunas, siis see ei sega sind mediteerimast. Just sel puhul ongi mõtlustamist vaja. Meditatsioon aitab vabaneda killustatusest

Peatuspaigad meditatsiooni teel
  • Meditatsiooni tulemused on äärmiselt individuaalsed, ometi saab välja tuua mõned peatuspaigad, kuhu mõtlustaja varem või hiljem jõuab.
  • Sa tunned energia vabanemist, ebamäärase jõu kasvu iseendas, üldist rahu, suutlikkust ja selgust ka igapäevastes toimingutes.
  • Vastupidi levinud väärarusaamale paraneb side ümbritseva reaalsusega, suhted teiste inimestega muutuvad sügavamaks. Sinu ümbert kaovad küll need, kes oma elulaadilt tasakaalurajale ei sobi, kuid juurde tuleb inimesi, kellega tutvumine pakub ennenägematut rõõmu ja võimalusi õppida.
  • Mõne aja pärast näed vilksamisi tõelisust, märkad servamisi midagi, mida võiks nimetada kõiksuseks.
  • Sa taipad, et oled see, mida teed, ja võid teha just seda, mida ise õigeks pead.
  • Sa ei saa küll muuta oma tundeid, kuid võid muuta meelestatust nende suhtes. Isegi valu, mille me tekitame oma suhtumisega valusse, on tihtipeale hullem kui valu ise.
  • Sinu hinnangud nii iseendale kui ka ümbritsevale on muutunud põhimõtteis leebemaks, kuid teotsemises oled otsusekindlam.
  • Paraneb tervis. Paljud haigused on psühhosomaatilised, mis tähendab, et haige ei suuda oma hädadest lahti öelda, ükskõik milliseid ravimeid ta ka ei võtaks. Kui haige teeb terveks oma mõtlemise, saab terveks ka ta keha. Meditatsiooniharjutusega ei saa küll kokku kasvatada näiteks luumurdu, kuid võib juhtida oma meelestatust nii, et valu ei sega iga mõtet ja ettevõtmist.
  • Juba ühe-kahekuise järjepideva mediteerimise järel on kadunud unetus, paranenud mälu, alanenud vererõhk, vähenenud rühivead, tõusnud valulävi, ületatud suguelu probleemid.
  • Erilise kingitusena saadab iga mediteerijat vaimne erksus ja süvendatud oskus nautida loodust ja kunsti, mõista loodust.


Üksi, raamatu ja õpetajaga

Vahest kõige mugavam on mediteerida istudes, kuid on ka suundi, mis soovitavad seda teha käies või seistes. Pea peal mediteerimine muutvat aja kulu vastupidiseks ja mediteerija nooremaks.

Lääne religioonidest on meditatsiooni traditsioon kõige tugevam vene ja kreeka õigeusu kirikus. Palve kordamine on mantraga meditatsiooni üks vorme. Budistlik meditatsioon on kindlasti üks levinumaid, ent mõtlusmeetodeid on lõpmatu hulk, sest iga mediteerija korrigeerib edasi jõudes meetodit vastavalt oma soodumustele.

Mediteerimiseks ei ole tingimata vaja õpetajat. Esimesed sammud saab astuda raamatute abil. Kui juba tunned, et tahaks pikendada kontakti tõelisusega, või kui sinu teele kerkivad tõkked, siis otsi õpetajat. Ka Eestis on inimesi, kel vastav koolitus ja oskused olemas.

Praaegu viiakse Eestis läbi mitmeid vaimuvalgustuslikke kursusi, mis põhinevad mõnel mediteerimismeetodil ja annavad õppijale ka teoreetilise põhjenduse, mõni õpetaja suudab neid vääristada ka poeetilise võtme kaasaandmisega tulemuste nautimiseks.

Meditatsioon on ka kodutöödes

Meditatsioon on haruldane võimalus nii puhkamiseks kui ka virgumiseks. On inimesi, kes suudavad meditatsioonielemente leida ka kõige tavalisemates kodutöödes, muutes need nii nauditavaks. Üks tabavamaid ütlusi meditatsiooni kohta on idamaine soovits: kui kannad vett, siis kanna vett. Suuda süveneda, ja sa avastad, et iga tegevus on osake kõikidest teistest. Ja väga oluline: luba endale ka puhkust! Ole vaikselt, ja sa avastad, et oled üks kõige sellega, mida argirabelemises endale vastandma oled harjunud. Muudad ennast ja muutub ka kõik muu. Sinu soovi järgi.

Valikuvõimalus

ALGUS

Alustada soovitatakse hingamise korrastamise ja jälgimisega, sest kõige kergem on sulanduda iseenda hingamise rütmi. Mõni meetod soovitab mediteerijal edasi jõudes kujutada õhu asemel ette vaimset valgust, mis läbib kõik organid ja väljub inimesest mustana, võttes kaasa halva.

LOOMULIKKUS

Ka rõhutatakse mediteerimisharjutuste loomulikku ja leebet läbiviimist. Ei maks olla kuri emotsioonidele, mis meid vaevavad, ega vihata mõtteid, mis meie pead risustavad. Peaks püüdma neid n-ö kodustada, uurima nende põhjusi ja muutumist. Selleks sobib hästi mediteerimispäeviku pidamine.

RITUAAL

Hea on, kui mõtlustaja loob endale rituaali, mille läbiviimine häälestab juba ise sügavamale suutlikkusele.

KOHT

Soovitused, mis puudutavad meditatsiooniks sobiliku ruumi kuju ja värve, kasutatavaid esemeid ning muud välist, ei tarvitse igale inimesele sobida. Näiteks soovitab mõni raamat mediteerida sinises või rohelises ruumis, ka helelillas. Samas on tiibeti budismis mediteerimissaal punane.

AEG

Üldiste soovituste nimistusse kuulub ka mõtlusaja pikkus. Esialgu piisab veerandtunnisest seansist päevas, millele lisandub igal nädalal üks-kaks minutit. Kuu möödudes on hea jätkata kahe kahekümneminutilise meditatsiooniga päevas, mis ongi üks levinumaid rütme n-ö tavalise inimese päevakavas.

KÕRVALNÄHUD

sagedasemad kõrvalnähud on higistamine, külmavärinad, peavalu või –ringlus, jalgade ja käte suremine, südamepekslemine. Teatud tasemel näeb mediteerija vaimusilmas seda, mida tegelikult olemas ei ole, ja ka need nägemused võivad mõnikord hirmu tekitada. Kui ebameeldivused korduvad, peab kindlsti pidama nõu kas õpetaja või arstiga, üldjuhul need pärast ühe-kahekordset esinemist siiski kaovad.
.

ÕNNE EINER
raamatupidaja

Mulle on mediteerimine andnud sisemise tasakaalu  ja tugevuse. Kui tuleb ette tõrkeid inimsuhetes, kui keegi on kade, valab välja oma   paha tuju vms, siis minule sellised asjad enam külge ei hakka – ma ei lase neid enda sisse. Varem olin ümbritseva suhtes väga tundlik, kõik halb läks hinge, põdesin kaua. Mediteerimisega hakkasin tegelema Silva meetodiga tutvudes. Silva õpetuse kohaselt saab meditatiivses seisundis programmeerida kõike positiivset (halb ei realiseeru), igaks konkreetseks olukorraks on oma võtted. Tunnen, et meditatsiooni abil suudan   ise valitseda asjade kulgu, planeerides nende soovitud laabumist. Ületamatuina näivad probleemid hakkavad lahenema ja lahendused võivad olla väga eriskummalised. Tean, et kui olen midagi väga tahtnud ja see teoks ei saa, on  olemas veel parem variant, mida ma ise ei oska tahtagi – tuleb lihtsalt kannatlik olla ja oodata.
Minu jaoks on kõige suurem üllatus assjaolu, et olen luuletama hakanud!
Oleme harjunud hädas otsima abi teistelt ja kui saadud abi  pole aidanud, oleme pahased, solvunud. Tegelikult on parimad lahendused meie endi sees. Tuleb ainult tahta ja viitsida iseendaga tegeleda, ise ennast aidata.

ANTI KIDRON
psühholoog

Hakkasin meditatiivse seisundi võlu mõistma joogale pühendudes. Mõned minutid peapealseisu

pluss 10 minutit lootosepoosi viivad sügava hingerahu ja virge tähelepanu seisundisse. Meditatsioon õpetab, kuidas lasta sündmustel segamatult, iseeneslikult kulgeda. Eriti tähtis on “iseenesest-kogemus” zen-budistlikus mõtluspraktikas ja mulle on  ikka tundunud, et suuresti aitab just see meie poeetilisel loomusel avaneda.

Teiseks mõtluse kooliks kujunes min jaoks karate, mis meie treeningrühmas algas ja lõppes ligi 10 minutit kestva meditatsiooniga. Aspirantuuri aegadel aga avastasin, et meditatsioon jaapani bambusflöödi saatel aitab häälestuda pikaaegseks vaimseks tööks.

Meditatsiooniga on seotud ka aastaid tagasi alanud närvihäire ravi. Rea ebasoodsate asjaolude kokkulangemise tõttu sattusin klassikalisse psühhasteenilisse seisundisse: raahvarikkad kohad mõjusid kurnavalt, vägivallastseenid kinos või telekas ja valjud helid tekitasid ärevustunde, lisaks tundsin aeg-ajalt seletamatut ärevust ja iseäranis alandavat ja ebameeldivat hirmu oma hirmutundmise ees. Käisin isegi tuttava närviarstiga konsulteerimas, kes ütles, et olen üle töötanud, ja soovitas rahusteid. Kuna olin vahepealseil aastail nii jooga kui ka karate unarusse jätnud, otsustasin nüüd “karmat parandada” ja tablettide asemel zeni idamaist mõtlustehnika proovida.

Umbes kuu aja vältel asusin iga päev lootosepoosis või kangelasistes mitu korda paarikümneks minutiks mediteerima ja paari nädala möödudes märkasin, et häired taanduvad. Ka valdas mind eriline lepluse vaim ning keskendumisvõime ja tahtejõud taastusid. Praegu rakendan meditatsiooni igahommikuste joogaharjutuste lõpus. Juhul kui mõni esiletikkuv probleem, plaan, muremõte, erutav idee asu ei anna, on aeg joogast mõjusam zeni-vaimus kangelasistesse siseneda ja lasta mõtetel iseenesest taanduda ja vaibuda. Vahel tajud olemist otsekui perifeerse nägemisega – selgelt, panoraamselt, varjundirikkalt. Meditatssiooni on vaadeldud tajuvälja ümberkaaujundamisena. Ühele asjale keskendumise asemel asemel haarad kõik, mida näed, kuuled, tunned, mõtled, tõlgendad. Seda meeliülendavat tunnet ei saa paraku oma suva järele “tellida”. Vahel tuleb see otsekui kingitus, teinekord valmistad end küll ette, kuid tulemus on parimal juhul vaid kipitavad lihased ja mõtete sumina veerandtunnine vaibumine.

Meditatsioonitehnikaid on kümneid (kui mitte sadu); hea tahtmise juures ei käi endale kohase selgeksõppimine kellelegi üle jõu.

KASULIKKE RAAMATUID

David Fontana, “Kuidas mediteerida. Meelerahu, enesetunnetuse ja sisekaemuse kunst”. HUMA, 2000

José Silva, Robert Stone, “Silva meele kontrolli meetod. Kuidas saada abi teispoolsusest”. Egregor, 1994

Anti Kidron, Holger Ojajärv, “Harrastame joogat. Elamistarkus. Harjutused. Enesetervendamine”. Mondo, 2001

Deepak Chopra,  “Edu seitse vaimset seadust. Praktiline juht sinu unistuste täitmiseks”. Trükis, 1998